Ahvenamaa provintsivalitsus lubas Lågskäri saare hahapopulatsiooni kaitseks lasta kuus merikotkast. Kohus peatas otsuse täitmise.
Täna ei ole Keskkonnaametil seaduslikku alust piiranguvööndite sihtkaitsevöönditeks määramisel seal, kus kehtib veel olemasolev kaitse-eeskiri. Sellegipoolest jäi mesaomanik Raul oma metsast sisuliselt ilma.
„Ma olen metsa hoidnud, seal ise looduskaitsega tegelenud, ja tulemuseks on olukord, kus mu vana-vanaisa loodud mets on minult sisuliselt ära võetud,“ räägib metsaomanik Janek. „Ma tahaksin metsa majandada püsimetsana, aga praegu mul sellist varianti ei ole.“
Seni on räägitud Euroopa eesmärkidele tuginevalt 30% metsa kaitsmise vajadusest. Nüüd on number märkamatult kasvanud kolmandikuni. Miks, selle kohta kliimaministeeriumil uuringuid ette näidata ei ole.
FOTOD JA VIDEO | Rail Baltica trassi raadamise ohvriks langesid kaitsealused kuklasepesad (99)
Rail Baltic kukkus probleemi tuvastamisel kiirturundust tegemaBaltimaid ühendava raudteetrassi Rail Baltica tarvis võeti Harjumaal sel talvel maha metsa ilma, et oleks täidetud nõuet leida ja toimetada mujale kaitsealuste kuklaste pesad. Töid teostanud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tunnistab, et lume alt poleks olnudki neid võimalik leida.
Teadlased on teinud kindlaks, et osa nakkushaiguste levikut soodustavatest teguritest on inimtegevusest tingitud, ent seni pole olnud üksmeelt, milline tegur haiguste levikut enim tagant tõukab, märgiti ajakirjas Nature avaldatud metaanalüüsis.
Presidendi noore keskkonnateadlase preemia pälvis sel aastal metsateadlane Reimo Lutter, kes on andnud suure panuse metsakasvatuse uuele tasemele viimiseks.
Sel laupäeval, 4. mail peetav üle-eestiline Teeme Ära talgupäev jõuab tänavu esmakordselt talgustaabist kõigile otsestuudio vahendusel telefonidesse või muudele ekraanidele. Nimelt läheb laupäeval Tartu loodusmajas tegutsevast Teeme Ära staabist algusega kell 12.00 eetrisse Teeme Ära talgustuudio, m...
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi rakendusgeoloogia teaduri Marko Kohvi vastulause eelmise Metsalehe juhtkirjale („Soofiilide sõjaplaan hävitab metsa“, Mari Kartau, Metsaleht 28.03.2024).
Viiendal aprillil avalikustas keskkonnaamet otsuse, millega keeldub Linnamäe hüdroelektrijaama käitajale andmast uut veeluba, mis on vajalik Jägala jõe paisutamiseks.
Kevad toob meie puistutesse hulganisti sulelisi, kes on pikad talvekuud mööda saatnud soojades paikades. Aprillis ja enam mai alguses seavad siin end sisse must-kärbsenäpid, kes on meie kärbsenäppidest varaseimad saabujad.
Kliimaministeerium on pakkunud välja lahendused Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse osas. Rikkumismenetlused on seotud Natura hindamise ja Natura alade kaitse korraldamisega.
Võõramaised kuused Jäärja metsas
METSALEHTSuurem võõrokaspuuliikide katsetamine metsamajanduslikku huvi silmas pidades on nüüdseks jäänud aastakümnete taha. Sellegipoolest on toonased proovikultuurid ütlemata huvitavad dendroloogilises mõttes.
Ants Varblane: püsimetsandus on tasuv tervisliku hobina (3)
METSALEHT | ArvamusLiina Helstein: kes on homme minu metsa omanik? Riik ei tohi tegutseda inimeste seljataga (12)
Metsanduse Visioonikonverents 2024 ettekanne.„Mul pole selle riigi vastu enam austavat tunnet, kui riik ei austa mind ja minu vara. Investeering võetakse ära,“ ütleb metsaomanik. Ja ta pole ainus, kes nii mõtleb.
Ilveste arv Eesti metsades on viimase kümnendi jooksul kasvanud 600ni. Kui pesakondade arv peaks kerkima üle 100, tuleb Keskkonnaagentuur välja ettepanekuga taastada ilveste regulaarne küttimine.
Jutt vajadusest looduskaitselised piirangud metsaomanikele kompenseerida ei lõpe, aga tegusid riigi poolt on vähe. Nüüd otsustas metsaomanike esinduskogu tänavale tulla ja oma meelsust näidata.
Pärast poolteist aastat kestnud vaagimist otsustas kliimaministeerium Hiiumaale Eesti seitsmendat rahvusparki mitte moodustada, küll aga võetakse saarel kaitse alla täiendavalt 7000 hektarit riigimetsa, nii et Hiiumaal jääb edaspidi RMK majandatavaks napilt 10 000 ha.
Looduskaitsjad on üllatunud, et just Kreeka sellise sammu astus, kuid loodavad, et see loob doominoefekti ja Kreekale järgnevad teisedki.
Teadlaste sõnul suureneb pleekimist põhjustavat kuumastressi kogevate korallrahude osakaal umbes 1% võrra nädalas.
Keskkonnaamet uurib varsti juba pea aasta ulatusliku keskkonnakahju juhtumit Hiiumaal asuval loodukaitsealal – kuigi algusest peale olid teada nii kahju tekitaja kui tööde tellija ja vastutaja, pole siiamaani keegi selles kriminaalasjas isegi kahtlustust saanud.
Alates tänasest kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Ka sel aastal keskenduvad plaanilised kontrollreidid kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks linnustikule eriti suur mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.
Tallinna Halduskohtu määrusega on haneliste letaalse heidutuse teostamine Eestis peatunud.
Õigusekspert Kärt Vaarmari hinnangul oli keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverki sõnavõtt hiljutisel üritusel problemaatiline mitmest aspektist.
Varakevad on paras aeg metsa inspekteerimiseks ja üraskihooajaks valmistumiseks. Tuleb välja, et juurepess ja üraskid on omavahel seotud. Kuid see pole veel kõik – ka kaske ähvardab uus kahjur.
Esimesed laulvad musträstad pakkusid küll hulga äratundmisrõõmu ja tekitasid sooja tunde, kuid nädalate möödudes muutub nende repertuaar kõrva jaoks pea sama tavaliseks nagu rasvatihaste oma.
Peagi maa- ja ruumiametiks ehk Maruks muutuv maa-amet on valmis saanud kolmemõõtmelise kaardirakenduse, mida nüüd valdkondade vajaduste kaupa hakatakse sisustama. Ka digimetsandus leiab 3D platvormil oma väljundi.
Kuigi euroopa nulud võivad mandril probleemideta sirguda aastakümneid, teevad harva sekka sattuvad tigedad talved neile ikka ära. Saartel, eeskätt Hiiumaal on nad aga naturaliseerumas.
Laelatu puisniidu „taastamine“ päädis suurte kahjustustega: hooldaja suhtes algatati väärteomenetlus (47)
Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on maapinnale tekitatud sügavad kahjustused. Keskkonnaamet suhtub juhtunusse väga tõsiselt, juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustati väärteomenetlust.
Tallinna linnavalitsus avalikustas pärast talve lõppu, kuhu sel talvel lund ladustati – ladustusplatse on kokku üheksa tükki ja need paiknevad linna eri piirkondades.